12. juulist kuni 28. augustini saab Pärnu Haigla galeriis tutvuda fotokunstnik Ottó Kaiseri ja Imre Kinszki näitusega „Budapesti lood”.
 

Üks linn. Esmapilgul vaid kivi ja inimesed. Kuid tulede ja varjude taga peituvad väikesed lood. Kahe fotokunstniku tööd kaotavad lõhed aastate vahel, sulatades ühte eilse ja tänase. Imre Kinszki 20. saj alguses tehtud pildid ja Ottó Kaiseri peaaegu sada aastat hiljem valminud fotod jutustavad samu lugusid. Nad hingavad ühes rütmis, imetledes kive sama palju kui inimesi.

 

Budapesti lood - Pärnu-plakatImre Kinszki (1901-1945)

Imre Kinszki sündis 1901. aastal ja kasvas üles Budapestis, kus ta õppis arstiteadust ning avaldas filosoofilise ja poliitilise sisuga artikleid. 1920. aastal kehtestatud antisemiitliku seaduse tõttu, mis seadis piirangu juudi päritolu tudengite arvule ülikoolis, pidi Kinszki õpingud pooleli jätma. Tulevane kunstnik leidis tööd rahvusliku töösturite ühingu arhivaarina.


1926. aastal sai ta abikaasalt enda kasutusse oma esimese fotoaparaadi, millest tekkis huvi mikrofotograafia vastu. 1930. aastal leiutas ta makrofotograafia jaoks mõeldud fotoaparaadi Kinsecta, mõõtudega 6x6 cm. 1931. a liitus ta Ungari rahvusliku amatöörfotograafide ühinguga MAOSZ, kuid pettus kiiresti rühmituse traditsioonilistes pitoresksetes väärtustes. Sel loomeperioodil hakkas ta oma fotode ja artiklitega tegema tehnilist kaastööd sellistele Ungari ja välismaa fotograafiaväljannetele nagu Pesti Napló Képes Műmelléklet, Fotoműveszeti Hírek, National Geographic, Popular Photography ja Képes Vasárnap. 1936. aastal lahkus ta MAOSZ-ist ja 1937. aastal sai temast üks Ungari kaasaegsete fotograafide ühingu kaasasutajaist, mis korraldas samal aastal Daguerre 100. aasta juubelinäituse. 1939. aastal tegi Kinszki kaastööd albumi „Magyar fényképezés” (Ungari fotograafia) toimetamisel.

 

Kogu 1930. aastate vältel osales Kinszki paljudel rahvuslikel ja rahvusvahelistel näitustel ning oli prominentsete fotograafide László Moholy-Nagy’i, Brassaï ja Albert Renger-Patzschi korrespondent. Jäädes alati modernistliku fotograafia saadikuks, pildistas ta linnaelu ja eksperimenteeris uute liikuva pildi ja ööstseenide tehnoloogiatega.
 
Vaatamata sellele, et Kinszki oli judaismist üle läinud kreekakatoliku usku, saadeti ta 1943. aastal sunnitööle. Kinszki suri 1945. aasta alguses, olles parasjagu sisse marssimas Sachsenhauseni koonduslaagrisse.

 
Ottó Kaiser (1953-)
Ottó Kaiser on sündinud 1953. aastal Ungari väikelinnas Pápas. Pärast fotograafiaõpingute lõppu proovis ta erialasaladusi omandada suurte meistrite stuudiotes. Budapest Film Production Company juures töötas ta eesmärgiga õppida kasutama suunatud valgust ja valguse ning värvi mängu. Raha teenimiseks on ta töötanud fotograafina mitmete linna ajakirjade juures, mille alt on ta ilmutanud ka ajalehti ning raamatuid.

 

Viimastel aastakümnetel on Kaiser töötanud fotoajakirjaniku, fototoimetaja ja peatoimetajana ning asutanud mitmeid kultuuri- ja professionaalse fotograafia ajakirju. Kaiser on avaldanud pea nelikümmend fotoalbumit. Ta on töötanud ja näitusi korraldanud viiekümnes riigis. Kaiseri olulisemad isikunäitused on toimunud Londonis, Stuttgartis, Belgradis, Kolozsváris (Cluj-Napoca), Újvidékis (Novi Sad), Firenzes, Ankaras, Ljubljanas, Varssavis, Montréalis ja Budapestis. 2009. aastal omistati Ottó Kaiserile Ungari Teenistusordeni Kuldrist.

 

https://www.ph.ee/uudised2/budabesti-intituudi-naitus-parnu-haigla-galeriis-1105
https://www.facebook.com/watch/?v=345384576388245
https://www.instagram.com/heaolukeskus/

 

Pärnu-Haigla