Näitus “Randali / Randlased“

 

Juba kuuendat suve järjest on Liiviranna ühing “Randalist” korraldanud koostöös maalikunstnikest Ieva Liepina ja Agnija Ģērmanega erilist kunstisündmust - en plein air – vabaõhumaali töötuba “Līvzeme” (Livland). Lätis on klassikalised õues peetavad töötoad väga populaarsed, mille puhul kunstnik töötab mitte oma stuudios, vaid väliskeskkonnas. Vabaõhumaal kuulub loomuliku osana meie kunstihariduse juurde, mis on tihedalt seotud klassikalise maalitraditsiooniga, kuna see on siiani osa meie klassikalisest kunstiharidusest. Globaalsete modernsete trendide valguses võib selline kunstipraktika tunduda vanamoeline, ent sellele vaatamata pulbitsevad paljudes kunstnikes siiani need oskused ja tung reageerida hetkel ümbritsevale keskkonnale, meeleolule, looduse muutumisele tête-á-tête, teatud ajahetkele ja soov töötada modelliga ilma tehniliste abivahenditeta, ainult silmade ja kätega. Selline protsess nõuab energia suunamise oskust. Niisugust eksperimenti võib võrrelda improvisatsiooniga jazzis, kus impulss tuleb loodusest, samal ajal kui kunstnik loob sellest oma interpretatsiooni, kampaania või performance’i, nagu on salvestatud videol. Sellegipoolest pole “Livland” klassikaline vabaõhutöötuba. Seda häppeningi korraldades oleme püüdnud kokku tuua üsna laias skaalas erinevaid põlvkondi ja stiile, kes keskenduvad kohalike traditsioonilise elulaadi põhjalikule uurimisele.


randali kutse wwwMeie vabaõhu töötoal on kaks korraldavat poolt ja kaks põhisuunda. Esiteks on olnud otsustavaks teguriks leida kohalikud elanikud, kes on valmis pakkuma kunstnikele oma pere juures kodumajutust. Mõte maalida portreid sündis soovist siduda projektiga kohalikud elanikud võimalikult tihedalt, et nende roll oleks huvitav ja et nende kaasaegsed näod jäädvustataks tuleviku heaks nii, nagu näevad neid kaasaegsed kunstnikud.

 

Lisaks portreemaalile avaneb kunstnikule haruldane võimalus siseneda vähemalt mõneks tunniks inimeste ellu endasse. Selleks, et tulemus oleks mõlema poole jaoks rahuldustpakkuv, peavad mõlemad neist teineteisele emotsionaalselt avanema.  Poseerimise käigus modell lõpuks avaneb. Tekib suhe, mis on kahepoolne ja intensiivne, ning tekib eriline suhtlus, mille puhul tunneb kunstnik end ümbritsetuna inimkogemuse kuldsest lainetusest ja avanenud südamest.

 

Eriti vanemate inimeste jaoks on see tähendanud emotsionaalselt rikastavat kogemust ja see ongi olnud põhjus, miks kunstnikud on Mazirbesse ja teistesse Liivi küladesse aasta-aastalt ikka tagasi pöördunud. Mitmed me sõbrad – modellid – on sellest maailmast juba lahkunud. Neid ilusaid hetki, kohalikke lugusid, läbipõimunud perekondlikke sidemeid ja ainulaadseid elulugusid oleks võinud jäädvustada ka teisiti. Kõik nad on olnud väärt talletamist. Eri riikidest kohale tulnud kunstnike loominguline tegevus ja stiilid, erineva kogemuse vahetus metsikus rannalooduse keskkonnas on tekitanud meis soovi see kõik ka videosse jäädvustada. Esimene filmimiskatse tehti juba 2015. aastal, kui töötoas osales leedu kunstnik ja filmirežissöör Aida Veželiene. Juba töötoa ajal redigeeris ta mõningaid dokumentaalminiatuure oma artistliku ja särtsaka “Zembahi” talu perenaise, vabaõhutöötoa loojate Veronika ja Edgars Millersi ja ühe Sīkragsi perekonna kohta. Tänu koostööaltidele ja heas mõttes hulludele inimestele – kunstnik Anete Lesītele ja operaator Igors Tūnsile -, võeti 2018. aastal kogu vabaõhutöötuba filmile. Kogutud videomaterjalile anti sobiv vorm eesmärgiga edastada näitusekülastajaile kunsti loomise õhkkonda, lisada maalitud portreedele liikuvaid videoportreid ja jäädvustada elulugusid ajaloo tarvis.

 

Teine huvitav aspekt “Livlandi” vabaõhutöötubade puhul on nendes osalevate väliskunstnike regulaarsus. Praktiliselt väljasurnud liivlaste keel kuulub soomeugri keelerühma; seetõttu tundus igati loomulik kutsuda töötuppa osalema kunstnikke sama keelerühma esindavatest maadest. Juba neli aastat on vabaõhutöötoa korraldamisega seotud olnud Balassi Instituut Ungarist, pidades sidet professionaalsete ungari kunstnikega ja toetades nende laagris osalemist. Tänu koostööle instituudiga ja nende pühendunud tegevusele korraldati valminud töödest 2017. aastal näitus Tallinnas ja ka selle aasta loomingust korraldatakse näitus mitmel pool Eestis ja Ungaris, et tähistada sellega Läti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Liivi rannas on elanud ja töötanud kunstnikud Eestist, Soomest, Ungarist, Valgevenest, Leedust ja kaugelt Lõuna-Koreast. See on tähendanud huvitavat ja tunneterikast kogemust nii kunstnikele kui ka kohalikele.

 

Meie projekt “Livland” pole kunagi olnud piiritletud 10-päevaseks Mazirbe vabaõhutöötoaks.  Kogu ettevõtmise mõte on olnud muuta kohalike inimeste igapäevaelul põhineva kunsti näitused neile endile käegakatsutavamaks, millega nad tunneksid ka ise lähedast sidet. Aastate jooksul on ühendusele “Randalist” kogunenud märkimisväärne kunstikollektsioon, mis omab nii kunstilist kui ka ajaloolist väärtust ja võimaldab mitmete kunstinäituste samaaegset korraldamist. Tegemist on märkimisväärse kultuurifenomeniga, millele on antud võimalus lennata üle selle maalapi piiride.

 

Hetkel elab Mazirbe küla muutuste äärel ja kurjakuulutavas ebakindluses, kuna Mazirbe internaatkooli, mis on külainimeste jaoks olnud praktiliselt ainuke tööandja, ähvardab sulgemine. Loodame kõik, et peamised poliitilised ja majanduslikud huvid ei saa määravaks ega sunni inimesi oma kodusid jätma. Need, kelle juured on seal, kes on sealset keskkonda loonud põlvkondade kaupa ja kelle hingelisusest on tiine see koht.