Ernő Kochi allfond

Koch 1936Üheks oluliseks  figuuriks Eesti-Ungari suhete maastikul võib pidada graafikut Ernő Kochi, kes sündis 120 aastat tagasi 8. augustil 1898 Szászvárosis.

 

Koch õppis Ungari kuningliku tarbekunstikooli graafika osakonnas 1916-1920 ning hiljem täiendas end Leipzigi graafika ja raamatukunsti akadeemias. 1921-23 töötas ta ungari ettevõtte Chnoin heaks, kuid isaks sellele palgati teda ka kujundama rahatähtesid Ungari Riigipangale. Kunstniku elu võttis aga uue pöörde, kui Eestis tegutsev juuraprofessor István Csekey palus tal illustreerida oma teost „Põhjamaised lood”. Võtnud töö vastu, kolis ta 1926. aastal Ungarist ära ning ilmselt meeldis talle Eestis väga, kuna siia jäi ta 1941. aastani.

 

Koch valmistas Eestis olles ungari kirjastustele ja muuseumidele etnograafilisi joonistusi nii Eesti maastikest kui ka inimestest, kuid osales aktiivselt ka Eesti kunstielus, võttes näiteks osa kultuurkapitali aastanäitustest ja saades tellimuse Vanemuise teatrilt seinamaalide valmistamiseks. 1931. aastal toimus Tallinnas kunstniku isikunäitus, millega ta pälvis kohalike kunstikriitikute tunnustuse.Koch kujutas äärmise detailirikkusega ajaloolisi linnasüdamikke, mis moodustavad suure osa kunstniku eesti aastate töödest. Paljud Kochi kujutatud linnadest said II maailmasõjas väga palju kahjustada, mistõttu on Kochi graafikal tänapäeval omaette väärtus ajalugu dokumenteeriva materjalina, talletades igaveseks sõja-aastatel hävinud linnavaateid ja kultuurimotiive.

 

Eesti tööstuspiirkonna jäädvustamine hõivas kunstnikku 1930. aastate lõpul ning nõnda töötas ta nii Kiviõli Põlevkivitööstuse, kui ka Lorupi Klaasivabriku heaks. Kochi loomingus võib leida mitmeid oforte ja kuivnõelalehti Kohtla-Järve ja Kiviõli vaadetega, samuti Krulli masinatehase, Tallinna tselluloosi- ja paberivabriku ning puuvillatehase motiive. Kochi seotusest kõrgemate valitsusringkondadega pole samuti saladus ning sellest annab tunnistust 1939. aastal administratiivhoonesse tellitud president Konstantin Pätsi paraadportree. Lisaks tellis Soome Sõjavägi ja Soome Hobuse Aretajate Selts kunstnikult hobuseid kujutavaid töösid, mistõttu töötas Koch tihti ka teisel pool lahte.

 

1941. aastal naases ta Ungarisse, kus ta jätkas aktiivselt loometööga, kujutades hulganisti hoondeid, mis hiljem sõjas kannatada said. 1944. aastal põgenes ta üle rindejoone Baierisse, kus ta töötas mitmes erinevas linnas (Kempten, Altenstadt, Augsburg), põgenikelaagris elades omandas ta aga uusi teadmisi must-valge fotograafia vallas. Pärast sõja lõppu matkas kunstnik Saksamaal ja maalis sealseid maastikke. Ta piltidel leidub sageli kirikuid ja kloostreid ning see valdkond saigi Kochi uueks kunstialaks.

 

1949. aastal kolis Koch Ameerikasse, kus temast sai kirikuinterjööride kujundaja, kunstieriala, mis varem oli tema jaoks tundmatuks jäänud. Ernő Kochi monumentaalsete aknamaalidega pühakodasid leidub Chicagos, San Franciscos, New Yorgis, samuti Mehhikos ja Kanadas. Tervislikel põhjustel läks Koch 1962. aastal pensionile, mis aga andis talle võimaluse avastada taaskord täiesti uus kunstiala, nimelt üüris ta oma viimasel eluetapil stuudio Brentwoodis (Missouri) ning temast sai osav raudskulptuuride meister Lisaks tema raudskulptuuridele said kuulsaks ka Kochi Uue ja Vana Testamendi puulõiked. Tal oli kombeks tihti öelda: „Kõik on võimalik, aga kuidas jõuda selleni?” Ernő Koch suri 1970. aastal Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis St. Louisis.

 

1944. aastal, enne Ungarist lahkumist, andis Koch hulga kunstiteosed Soome diplomaadi Uno Koistineni kätte, nendest 196 graafikateost jõudsid 2006. aastal Eestisse Stockholmi Eesti Maha vahendusel. Sealt on saanud oma kogudesse täiendusi Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum nja Narva Kunstigaleri Mahuka valiku tööstusgraafikat omandas AS Viru Keemia Grupp Põlevkivimuuseumile. Ülejäänud tööd jäid Haus Galeriile müümiseks, paljud Ungariga seotud tööd aga instituudi käsutusse. Müügituludest on asutatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ernő Kochi allfond, eesmärgiga toetada Ungari ja Eesti kultuurialast koostööd.

 

 

Kõigile, kes soovivad toetada Eesti ja Ungari kultuurisuhteid saavad teha annetusi Eesti Rahvuskultuuri Fondi arveldukontole.
 
Annetuste tegemiseks vajalik info:

Annetuse saaja:       Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond
Arvelduskontod:       EE117700771000664610  LHV Pank  SWIFT/BIC: LHVBEE22
                    EE672200221001101347  Swedbank SWIFT/BIC: HABAEE2X
Selgitusse märkida:   annetus Ernö Kochi fondi